IN GRAAFIKA 2005 PANEELDISKUSSIOON „Graafika – mis see on?“ Eesti Litograafiakeskuses, 9.01.2005

Osalejad:

Austria:             Andreas Stadler

ELK:                 Jaak Visnap, Viljar Kõiv

Non Grata:        Mari Sobolev, Al Paldrok, Rodrig Kokla, Nele Moor

                        Taje Tross, Tanel Saar (Gr IN 2005 laureaat) – Hesinki Kuvataideakadeemia

Kopli KK:          Liivi Tantaal

EKA:                Remo Randver, Ville–Karel Viirelaid (Gr IN 2005 laureaat)

MTÜ Ultra:         Margus Sorge Tiitsmaa

Päevakord:        1. 10. juubelifestival In Graafika?

                        2. Kas laiendada graafika piire?

                        3. Noorte nägemused graafikast.

2.

M. Tiitsmaa: Kas laiendada või kitsendada. Anders Härm (P. Alliku avamisel): Mis on eesti kunsti märk – paksud alasti kujud. Kust need on tulnud? Pärnust, Peeter hakkas neid Pärnus maalima. See on sisuline küsimus, nüüd vormist.

Paldrok: See on Non Gratast väärkujutelm ja klišee, NG juba ammu ei viljele alastiperformance’id.

Sobolev: Mis on sellel tegemist graafikaga?

Visnap: Mõisted on hajunud, pole selgeid piire.

Paldrok: See on postmodernism.

Visnap: Koopiatehnikad on viinud graafikalt identiteedi masside seas. Jaapanlased on kõrvuti uute tehnikatega jätnud omal ajal traditsioonid alles ja eraldi.

Sorge: See on tänapäeva reaalsus. Sobolev, võta likööri.

Tanel: See japside värk on klišee, kitš, mitte traditsiooni säilimine.

Paldrok: Eesti traditsiooniline kunst ei ole mitte akadeemiline joonistus jms vaid kasejuurikast pingid, kihnu kinnas ja lapitekid.

Visnap: Lito on jälle IN.

Sobolev: See on tänu sulle, Visnap. Aga tähtis pole mitte kuidas pilt on tehtud, vaid mis seal kujutatakse.

Visnap: Kuhu see liköör jäi?

Paldrok: Pöördugem tagasi teema juurde. Kas laiendada graafika piire või mitte.

Visnap: Saab minna atraktiivsemaks. Teerullid In Graafikal jne.

Viljar: See ei ole ju laienemine, teerull on lihtsalt press seal, küsimus on video, arvuti filmi jne liitmine.

Paldrok: Graafika institutsioonid ja töökojad on huvitatud oma monopoli säilimisest. Koopia on söönud ära graafika väärtuse, ja sellega graafikud põhjendavad estampgraafikat, et „see on tõeline“.

Nad tahavad oma asja müüa ja graafikatriennaalidel positsiooni hoida, selle laienemisele vastu seista. Kunstiga pole seal tegemist (sage tehnikate puhul).

Ville-Karel: Mul on pohhui, läksin graafika kateedrisse, sest seal saab rohkemate asjadega tegeleda. Graafikud pääsevad arvutisse. Õnneks ma ei läinud I kursusel graafikasse, ei tahaks mõeldagi, mis must oleks saanud. Pärnust on hea minna kuskile, sest teistmoodi mõtlemine on all ja tehnikaõpetus on seal hea.

Rodrig: Liiga keeruline, igasugu aparaate on vaja. Joonistamine on lihtsam. Sõltud liiga palju tehnikast.

Visnap: Perfokas on odav, sellepärast tehakse.

Paldrok: Odav on graafika 4.40 mark peale ja läheb.

Remo: Mis on graafika – see on lõpmatult produtseeritav. Seepärast on foto ja video graafika ja see ongi graafika.

Nele: Graafika protsess on nii võluv, traditsioonihõnguga asi ja see mulle nii meeldibki.

(vesi on tõusnud 1. korruse akendeni)

Liivi: Noortel pole võimalust graafikat teha, ainult kartulitrükki kodus, kui ei ole töökodasid ja teavet, oleks tegijaid palju rohkem. Kooli õppejõud on vanad ja kinni.

Tanel: Nagu näha, paljud ütlevad et pole presse ja võimalusi. Sellega tulebki alati võimalusi leida, nagu in graafika 2005 esitab isetehtud graafikategemise võimalusi.

Taje: Graafikud on KTA-s ka tsunftikunstnikud, oma kontingent kes end väljapoole ei ava. Pressivad  pilte kl 8.00 – 17.00 iga päev, nagu tööl käiks.

Kokkuvõttev diskussioon:

Non Grata aastapreemiad välja anda:

Sorge-nim tudengipreemia

Non Grata kunstipreemia

Litokeskuse noorgraafikupreemia