7. Rahvusvaheline In Graafika Festival 2003

12. jaanuar - 2.veebruar

Pärnu Kontserdimaja

Ametlik Kava.

12.jaanuar

12.00 Festivali avamine Kontserdimajas

Korrustenäituste avamised

Raul Meel, Jaak Visnap, Eveli Varik, Meeland Sepp, Eesti Vabagraafikute Ühendus & Tõnis Laanemaa, Marliis Beilmann, Bille Tuul, Rauno Teider, Taje Tross, Anonymous Poh, Kristina Rosina, Marita Tatsi, Sorge, Andrus Joonas, Aivar Kurvits, Bie Erenurm, Ulf Lundkvist, Mari Mölder, Sven Erik Stamberg, Kadri Alesmaa, Paulis Liepa, Rolandas Rimkunas jpt.

GRAAFIKA IN FESTIVALI RAHVUSVAHELISE GRAND PRIX

Margus Sorge Tiitsmaa nimelise graafikapreemia väljakuulutamine
Laureaadi autasustamine

12.15 Peeter Allik:

Academia Grata superajakirja

"Sport ja Loomad"

5. Jaanuarinumbri presentatsioon

12.20 Art Management ja Graafiliste Kunstide magister ja Tallinna Kunstihoone ülemintentantmr. Reiu Tüüri ettekanne

"Graafika Paljundamine Kui Äärealade Võimalus"

13.00 Soome Graafika TÜ Pärnu Kolledzis Ringi tn. 35

Helge Riskula, Veronika Ringbom, Kari Holopainen, Reijo Mörö, Kaisa Juntunen, Tarja Bruun, Anniina Vainionpää

Pauli Parkkinen
VENUS

Venus, Grecian Aphrodite, occasionally in western world also Lucifer (bearer of Light).
Venus (Dawn star) is the nearest planet to us excluded Moon. It is bigger than Earth,
hot and poisonous. Venus shines as the brightest star at night sky. Still some years
ago it was supposed to be possible to find life on Venus. In astrology Venus is
simply feminine planet and means sweetness, sensual motherhood, harmony and
empathize. "with Wings of imagination and sure love falling". In art history Venus
figure is as old as the history itself. Oldest human made art works found are the so
called Venus figures, among those most famous, the Venus of Willendorf.. It is
about 30 000 years old generously formed small female figure.
Later Venus was born as Aphrodite in Grecian mythology from foam of the sea,
foam there being sperm of Uranos (the Sky). As the goddess of Love Venus
was adored and worshipped by erotic ceremonies and cults and Venus was also
the protector of fertility. Hellenic art performs Venus as a beautiful and attractive
young woman with flower or Pigeon in her hand. The most famous sculpture
of her was made by Praksiteles (400 BC) in Kos. When city council firsf saw
gorgeous statue, it was shocked of its nakedness, and turned it down. It
was then saved to Knidos, where a myth tells a young man fallen in love
with the statue make love to it.
Venus de Milo (100 BC) and Venus de Medici are Roman followers of the
subject. Renaissance brought with Sandro Botticelli (1444-1510) Venus
to the light again. Lucas Granach, Titian, Giorgione, Bronzino, Boucher,
Cabanel, Bouguereau, Dali, Delvaux, Picasso, Matisse, Warhol, Allen Jones,
Yves Klein, Tom Wesselman, Jeff Koons... they all have continued the work.
Today Venus, the ideal female is seen everywhere always. It is impossible
to avoid seeing advertisements and commercials with beautiful and ravishingly
gorgeous women in every street corner, newspaper, magazine or television.
Today more than ever Venus moulds our women, and has the strongest
effect on men minds. Women have surgical operations to look like more
the same as that Praksiteles statue (whish does not exist any more, only its
pedestal is left)

13.15 Plangunäituse "Valimised" avamine linnaruumis,

kuraator Peeter Allik

Toomas Kuusing, Annika Oltre, Triinu Kuhhi, Chintis, Kätlin Raav.

Yoga ja Kaidi Kaasik "Anton Puju" linnaruumis

Anton Puju…
Kellega on tegemist?

Anton Puju on 32 aastane mees, kes on nö harrastuskunstnik.
Hetkel on ta poissmees, aga peagi kavatseb Anton omale naise muretseda. Anton räägib imelugusid sellest, kuidas kunst on teda elus aidanud. Muidu võiks ju arvata, et
tegemist on mõne rumala harrastajaga, kes peale figuuri midagi ei valda, aga Anton
lausa neelab kõike uut ja leiutab ka ise kõik võimalikke hookus-pookusi välja. Anton
ei ütle ära happeningidest ega performance´itest, kuigi ta neid nimesid kunagi ei maini, tunneme antud nähtused tema sõnapruugis enda mugavdatud sõnade järgi ära:
toel ja aarem. Ta räägib ühtelugu oma aaremitest, mida kavatseb läbi viia, aga tavaliselt jäävad tema mõeldud aaremid kõik ideetasandile, tema futu-sürrealistlikud fantaasiad on teostamise
jaoks siin materiaalses ilmas liiga ebamaised. Anton ei arva, et ta inimene on. Kõik geeniused pidavat olema tulnukate järglased, Anton ei pea ennast geeniuseks, ta lihtsalt on seda ja needki sõnad pole Antoni omad, ta ei armasta enese reklaami, kunsti müümine pole tema valdkond. Anton on lõpetanud ärikorralduse eriala ja pooldab tarbimisühiskonda. Ta ütleb, et asjad töötavad fantastiliselt. Anton tahab teha oma kommivabrikut, aga mitte enne pensionipõlve, hetkel on Anton süübinud eneseväljendusse (sellel puudub hind) ja tahab kõike uut katsetada. Pärast pikki õpinguaastaid TTÜ-s, tunneb Anton end eneseväljenduses tõeliselt vabana. Ta ikka ühtelugu kaifib seda tegutsemisvabadust, kunst võrdub sõna vabadusega, igasugune piirang muudaks eneseväljendaja tegevuse mõttetuks ja silmakirjalikuks ning see tõsiasi meeldib Antonile väga.

13.30 Pidulik söömaeg Halastusselts "Ärkamine" supiköögis

Suur-Posti 16
Academia Non Grata allkorrusel

14.15 Eesti Litograafikakeskus

"Viljar Kõiv, Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap"

Litograafiaworkshop Eesti Litograafiakeskuses 14.00 - 18.00 Rüütli tn. 17

15.00 Graafika IN spordiprogramm: turniir Academia Non Gratas

18.30 Paneeldiskussioon "GraafikaTÄNA"

IN GRAAFIKA PANEELDISKUSSIOON SIRJE EELMA JA AL PALDROKI VAHEL, ALUSEKS SOBOLEVI ARTIKKEL SIRBIS

SIRJE EELMA - väike kiri
PALDROK - CAPSLOCK

Sinu kirjutis Sirbis puudutas mind kui graafikahuvilist ja ka kui provintsistegutsejat sedavõrd, et käisin täna uuesti Pärnus.Tõsi, see eelmine kord seal oli kokkusattumus selle näituse ehitusega ja oli teise eesmärgiga, kujunedes omamoodi emotsionaalseks. Käisime täna koos Kaisa Puustakuga ja ei kahetse käiku. Kuigi enne seda olin sinuga palju rohkem nõus kui nüüd. Enne teadsin vaid seda, mil viisil tekkis see nn. Vabagraafikute Ühenduse väljapanek ja et nii näitusi ei tehta. Tegelikkuses puudus Pärnu suurepäraste korraldajate poolt igasugune naba-paigast-venitamine,

GRAAFIKUTE LIIDULE SAI EDASTATUD ÜLESKUTSE NÄITUSEPROJEKTIDE EDASTAMISEKS JUBA OKTOOBRIKUUS KUULUTUSE NÄOL, MIS EKSPERIMENTAALATELJEES KA ÜLEVAL RIPPUS (REIU OLI NÄINUD). MINGISUGUSEID PROJEKTE EI ESITATUD.

igasugune kandev või mistahes muusugune kontseptsioon ja seetõttu puudus ka igasugune sisukas näitus

GRAAFIKA IN ON ÜLEVAATELINE NÄITUS JA KONSEPTSIOONID KUJUNEVAD ERINÄITUSTE RAAMES,
PROJEKTIKESKNE TEEMANÄITUSTE ESITAMINE ON ROHKEM KURAATORITE PÄRUSMAA GRAAFIKA INNI NÄOL ON TEGEMIST KUNSTNIKEKESKSE FESTIVALIGA. Samas ei üritagi graafika in näidata GRAAFIKAMAASTIKUL TOIMUVAT PAREMINI KUI ON NING KUI PILT ON KEHV, SIIS KAJASTAB SEE OLUKORDA SELLES VALDKONNAS.

…rääkimata säravatest välisesinejatest.

PALUN VAADAKE LISATUD FESTIVALIKAVA, SEE ET KÄISITE AINULT PAARIL NÄITUSEL EI OLE KORRALDAJATE TEEMA. SOOME TIPPGRAAFIKA NÄITUS VÕETI MAHA KOLLEDZIS TÄHTAJALISELT, KUNA SEAL ALGAS TEINE NÄITUS, VAID KONTSERDIMAJA NÄITUS KESTIS KAUEM.

Neid termineid sa kasutasid ja vabalt võis lugejal jääda mulje et seoses selle näitusega. Loit Jõekaldal ühenduse esimehena vist oli mingi info ja oletan, teades tema hõivatust, et ta seda piisavalt edasi ei jaganud.

SEE ET INFO EI TOIMI NAGU VAJA, JÄRELDUB NYYD, ET GRAAFIKA IN ON SÜÜDI HALVAS KUNSTIKORÜFEEDE EKSPOSITSIOONIS?

Igatahes päeval, kui Paldrok autoga Tallinnas oli, otsis Loit hea inimesena tõesti raamituid töid "kapi otsast" ja kapi tagant. Minu arusaamist mööda nii näitusi ei tehta ja alguse sai see siiski ebamäärasest alginfost.

PALUN VÕTA GRAAFIKUTE ÜHENDUSSE EDASTATUD KUULUTUS JA VAATA KUI EBAMÄÄRANE SEE ON, JÕEKALDAGA SAI RÄÄGITUD LISAKS KA 3-5 KORDA SUULISELT SELLEST NÄITUSEST.

Arvan isegi, et nii mõnedki ei tea, et osalevad sel näitusel. Kusjuures tegemist on niivõrd raske majaga näituse jaoks. Vähegi professionaalsema suhtumise puhul oleks vaja olnud saata seinapinna mõõdud ja kindlasti ka seina värv, kuna see on täiesti tavatu ja nõuab eri arvestust. See mis välja tuli ongi täpselt see mis sellise korralduse puhul välja sai tulla ja on tõesti ükskõik, mispidi need pildid seinas oleksid. Seda ma täna sinna minnes juba aimasin ega üllatunud, et see täpselt nii halb ongi.

KUI GRAAFIKUTE ÜHENDUS EI LEIA ÜHTEGI INIMEST KES OLEKS OLNUD HUVITATUD NÄITUSE TEGEMISEST PÄRNUS, ÜLES KUTSUTI JU TEGEMA PERSONAALNÄITUSI KOOS OMAPOOLSE KONSEPTSIOONIGA. MIS TAHES PÄRNU GALERIIRUUMIDES ALATES UUE KUNSTI MUUSEUMIST, AGAPE KIRIKUS, JAZZ CAFES, KOLLEDZIS, TERVISES, KUS IGANES KUNSTNIKUD OMA KONSEPTSIOONI OLEKS PAREMAKS PIDANUD ESILE TUUA.
MINU MEELEST ISELOOMUSTAB OLNUD EKSPOSITSIOON ÜSNA ADEKVAATSELT VGÜS TOIMUVAT.

Agagaleriipoolelt lootsin siiski midagi leida, sest seda sisustasid korraldajad ise. Kahjuks üllatas vaid räpakas esitus ja igasuguse graafika puudumine.

OHOHH

Oma politseiteadete eksponeerimine pakub siiski rõõmu vaid tegijaile endile ja on lapsik pakkuda igat must-valget koopiat või väljaprinti graafika pähe.

NAGU SAAN ARU EI OLA KIRJUTAJALE MEELDINUD KONKREETSELT ANDRUS JOONASE, MARGUS TIITSMAA JA MEELAND SEPA TÖÖD. MEELANDI JA SORGE TÖÖD OLID ISIKLIKE TÕESTISÜNDINUD SÜNDMUSTE DOKUMENTATSIOON, SEE, ET KUULDAVASTI KEEGI TEINE ON KA MIDAGI SAMASUGUST KUNAGI KOGENUD, EI ANNA ANTUD KUNSTNIKELE SISULISELT MITTE MIDAGI. VÄGA PEALISKAUDNE JA VORMILINE LÄHENEMINE, MEENUTAB EESTI KIRJUTAVAS KRIITIKAS VOHAVAT PEALISPINNAKRIIPIMIST, KUNSTNIKUD VÕIKS IKKA NATUKE VIITSIDA SÜVENEDA.

SEE VAIDLUS MIS ON JA MIS MITTE GRAAFIKA, KUULUB ÜLDSE 100 AASTA TAGUSESSE KONTEKSTI.
NAGU ÖELDUD, GRAAFIKA IN TULEMUS VÕIBKI OLLA ET EESTIS EI TEHTAGI ENAM GRAAFIKAT, SEE ON VÄGA SISUKAS JA TÄHTIS PROBLEEM.

Kusjuures sedagi on juba tehtud ja palju paremini. Aastakümnetetaguse laiatarbegraafika signeerimine kuulub üldse vist mingisse teise tegevusvalda

MIS TEGEVUSVALLAD NEED SELLISED SIIS ON? KUI NOORTELE EI PAKU TRADITSIOONLISTE GRAAFIKATEHNIKATE FETIŠ, MIS SIIS TEHA? OOTAN IGATSUSEGA AVALIKKU DISKUSSIOONI JA ETTEPANEKUID SEL TEEMAL.

ja vaevalt selle nimi on suprematism või kuis iganes Lapin oma sedameenutavat tegevust nimetas. Aga klassivahe on liialt suur ja ei taha Leod võrdlusega solvata.

NO KAS HAKKAME TEIE GRAAFIKAT SEAL HINDAMA, ET MIDA ENNE ON TEHTUD JA KEDA SOLVATUD? KAMOON

Tõttöelda ei lugenud ! ma kogu näituselt välja suurt muud kui väiklast soovi graafikat mõnitada.

SEE ON TÄIESTI ESMAKORDNE LÄHENEMISVIIS JA VÄGA ÜLLATAV, ET TE NII KOGETE NOORTE GRAAFIKATARMASTAVAT ÜRITUST. VEELKORD, AVALIK DISKUSSIOON SEL TEEMAL.

Suureliselt välja käidud ürituse programm ja kasutatav terminoloogia ei kandnud endas isegi koomikat, see oli lihtsalt nukker.

KOOMIKAT VÕIB TÄNAPÄEVAL KÜLL IGALT POOLT MUJALT LEIDA, MIKS SEDA PEAKS GRAAFIKANÄITUSEL OLEMA?

Sorge tagataskust võetud sajakroonine Grand Prix jms.

NONOHH, MIS KLATSIL SEE PÕHINEB? TE EI OLNUD JU ÜRITUSEL KOHAL??? GRAND PRIX OLI IKKA DIPLOM JA AUTASU, RAHALINE POOL OLI MUIDUGI SÜMBOOLNE (SIISKI MITMEID KORDI SUUREM NIMETATUST)

Muide, kohusetundlikult käisime Kaisaga ka Kolledzis ära, lootes näha neid säravaid välisesinejaid. Ei galeriist ega ka kolledzimajast teadnud keegi sellest midagi. Seinal rippusid mingid vast kõigeenam maale meenutavad asjad ilma mingite selgitavate siltideta.

SEE OLI JUBA JÄRGNEV NÄITUS …!!!

Aga Litograafiakeskus jättis tõesti hea mulje, seal oli tunda värsket entusiasmi ja töötahet. Kahju, et nad ei pidanud vajalikuks nii suurepärasel rahvusvahelisel graafikasündmusel oma linnas osaleda.

MIS JUTT SEE ON, LITOKESKUS OLIGI JU KOGU GRAAFIKA INNI KESKPUNKT SEL AASTAL.

VÄLJAVÕTE PROGRAMMIST:

14.15 Eesti Litograafikakeskus näitus "Viljar Kõiv, Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap"
Litograafiaworkshop Eesti Litograafiakeskuses 14.00 - 18.00 Rüütli tn. 17

18.30 Paneeldiskussioon "GraafikaTÄNA" Litokeskuses

Võimalus Graafika Inni jooksul külastada Eesti Litograafiakeskust, saada graafikalast õpetust ja informatsiooni ja vastuseid igasugustele eksistensiaalsetele ja kunstiga seotud küsimustele.
Eesti Litograafiakeskuse telefon on 055604631 e-mail: litokeskus@hot.ee

Milles siin siis point on? Noh, ma igatahes käisin kohal, vaatasin ja vaidlesin… nagu soovitasid.
KELLEGA TE SEAL VAIDLESITE?

JA GRAAFIKA INNIL EI OLE VIITSINUD ÜKSKI VABAGRAAFIKUTE ÜHENDUSE LIIGE PEALE VIVE JA RAULI KOHAL KÄIA

MINU ARVATES ON GRAAFIKUD MUUTUNUD MARGINAALIKS KUNSTIMAASTIKUL JUST SELLISE SUHTUMISE KAUDU, KUSKIL TEHAKSE NII NII PROFESSIONAALSET GRAAFIKAT JA EKSPONEERITAKSE NII NII LÄBIMÕELDULT, ET TULEMUS EI KÕNELE KELLEGAGI.

SAMUTI VÕIKS VABAGRAAFIKUTE KOHALOLEK SUUNATA NOORTE TEGEMISI

OLEN NÕUS, ET KONTSERDIMAJA EI OLE PARIM NÄITUSESAAL AGA SEALT KÄIB LÄBI NÄITUSE JOOKSUL KÜMNEID TUHANDEID INIMESI , MILLEGA EI SAA ÜKSKI SPETSKUNSTIRUUM LIGILÄHEDALEGI (SUURIMAS KUNSTIHOONES VAEVU 1000 INIMEST). GRAAFIKA INNI PÕHIMÕTE ON ALATI VAHETADA KOHTA JA SEEKORD PROOVITI NIIMOODI ja KUI INIMESED TULEVAD PREZTIIZIKASSE UUDE KONTSERDIMAJJA JA NÄEVAD SELLE LOOMULIKU OSANA GRAAFIKAT, SIIS AITAB SEE IGATAHES KUNSTI KUI NÄHTUSE MÕISTMISELE KAASA. Ükskõik millisele siis. POLE JU EESTIS KUNSTIMUUSEUMI, SIIS PEAB LEIDMA MUID VAHENDEID INIMESTENI JÕUDMISEKS.

ET PROF. VAATAJA SEISUKOHAST VABAGRAAFIKUD EI SUUDA PAREMINI ESINEDA, EI OLE KÜLL KORRALDAJATE MURE. IGASUGUNE SÜSTEMATISEERITUD TEGEVUS EELDAB ISIKLIKKU INITSIATIIVI JA SEDA ANTUD JUHUL EI RAKENDATUD.

ASJALE VÕIB LÄHENEDA KA TEISITI JA ANTUD HETKEL TÖÖTASKI VGÜ NÄITUS SEDAMOODI:
TEGELIKULT EI OLE TAVAVAATAJALE NII TÄHTIS SEE ÜLIHUVITAV ÜLDKONSEPTSIOON, WASSERMANNI, VINTI, LIIVAT, TIHEMETSA, TOLLIT VAATAB TAVAVAATAJA JUST KUI TEMA MEELEST TUNNUSTATUD KUNSTNIKKU JA LIIGUTAVAT PILTI MITTE KUI KAASAEGSE MODERNKUNSTI TIPPSAAVUTUST (MILLEKS KÜLL VAEVALT KEEGI PROFILEERISKI "EESTI TÕELIST GRAAFIKAT" PEAB. GRAAFIKATRIENAAL JA KA KUNSTISUVE GRAAFIKAVÄLJAPANEKUD NOORI EI KÕNETA JA TUNDUB, ET KA VASTUPIDI. EI AITA KAASA KA LAUSLAIM TEISE POOLE AADRESSIL. KUIGI PIIRITÕMBAMINE TULEB ESILE ALLES SELLES KIRJAS, SIINPOOLNE KÜLL EI PEA VGÜ TEISEKS POOLEKS. SIIN AITAB AINULT ÜHINE KOOSTEGEVUS. VIIMASEL 2 AASTAL OLEME TEIE JÕULUPIDUDEL KÄINUD, JUST SOOVIGA VGÜsse ÄRATUST PUMBATA. NÜÜD VÕIKS OLLA SUUND TEISTPIDI KA LAHTI MINNA.

GRAAFIKA INNI AVAMISEL OLI MAJAS 2000 INIMEST (REFORMIPARTEI ÜLDKOOSOLEK), KES KÕIK KÜLASTASID NÄITUST, KA KULTUURI- JA PEAMINISTER.)

Tallinna Graafikatriennaaliga ei tahaks võrrelda, vaatamata isegi "suurusele" ja "traditsiooniderohkusele".

VAADAKE ALLOLEVAT KAVA GRAAFIKA INNI EELARVE ON KOKKU 10 000 EEK

Igatahes, sa oled hea kirjutaja

KAS SOBOLEV ON SIIS HALB KUNSTITUNDJA AGA HEA KIRJUTAJA? KUI TEMAS ARVAS, ET ÜRITUS OLI HEA JA NIIMOODI END KA VÄLJENDAS, EELNEV JUTT SEAB TEMA ADEKVAATSUSE 100% MITTEPÄDEVAKS.

ARVAMUSAVALDUS IGATAHES ON SIIRAS JA PEAKSI ESITAMA SEDA FESTIVALI PANEELDISKUSSIOONI RAAMES, NAGU ENNE MAINISINGI: JÄRGMINE KORD PAREMINI, KUI ON TÕDE TEADA, TULEB SEE VÄLJA ÖELDA, HOOLIMATA, KAS SEDA SIIS TAHETAKSE KUULDA VÕI MITTE JA TERETULEMAST NOORTEGA KASVATUSTÖÖD TEGEMA!!

ÜLALOLEVAT PALUN MITTE VÕTTA LIIGA ISIKLIKULT, TEGEMIST ON TÄHTSATE KÜSIMUSTEGA KUNSTIST JA TEMA OSAST ÜHISKONNAS JA KUTSUN ÜLES TEEMAT KAS VÕI LATERA VEERGUDEL AVALIKULT ARUTAMA.

P.S. OOTAN vgü SPETSIALISTE SUUNAMA RUMALAID JA KONTEKSTI MITTE TABAVAID NOORI SUUNAMA
12.01.2004 KELL 12.00 AVATAVAL KAHEKSANDAL rv IN GRAAFIKA 2004 ÜRITUSEL

P.S. Võimalikud igasugused Ametliku Kava välised aktsioonid ja ekspositsioonid

Võimalus Graafika Inni jooksul külastada Eesti Litograafiakeskust, saada graafikalast õpetust ja informatsiooni ja vastuseid igasugustele

eksistensiaalsetele ja kunstiga seotud küsimustele.

Eesti Litograafiakeskuse telefon on 055604631 e-mail: litokeskus@hot.ee

Graafika Inni avalike suhete peakorraldaja ja pressisekretär Andrus Joonas Tel: 051926783